Kreeka võlakergendus võib tulla mitmel moel

Laenud ostaks üles euroala alaline päästemehhanism ESM, mis saaks seejärel allapoole tuua nende laenude intressimäärasid, kirjutab agentuur Bloomberg informeeritud allikatele viidates.

Paraku lisaks selline manööver (ESMi osanikena) nende riikide arvestuslikku kaasvastutust Kreeka võlgade eest, kes liitusid rahaliiduga pärast Kreekale esimeste laenude andmist 2010. aastal. Sellised riigid on kõik Balti riigid.

Manöövrit kaalutakse selleks, et saada Kreeka võlgade seis (kokku 321 mld eurot) olekusse, mis võimaldaks Rahvusvahelisel Valuutafondil öelda, et see on jätkusuutlik ning siis samuti Kreeka kolmanda abipaketiga liituda. Viimast nõuab näiteks suurima kreeditori Saksamaa parlament.

Kolmapäeval arutasid seda ühe alternatiivina euroala rahandusministeeriumide kõrged ametnikud. Kahepoolseid laene on Kreekale aastatel 2010–2011 antud ca 52,9 miljardi euro ulatuses.

ESM kaalub ka IMFi Kreekale antud laenude ülesostmist. IMFi laenude ülesostmine kujutab endast võlakergendust, ütles kolmapäeval Brüsselis Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis.

Bloombergi allikate sõnul oli kolmapäeval arutusel kolm võimalust – ESM ostab üles Kreekale antud kahepoolsed, laenud, ESM ostab üles IMFi laenud või pikendatakse veelgi Kreekale antud abilaenude maksetähtaegu ja alandatakse intressimäärasid. Kõik see oli tehniline diskussioon, mingeid otsuseid ei tehtud. Kreeka võlakergendust arutavad järgmisel nädalal rahandusministrid eurogrupi koosolekul.

IMF on välja pakkunud ka oma nägemuse, kuidas Kreeka võlakoormat kergendada – see tähendaks intresside ja laenumaksete edasilükkamist väga pikaks ajaks.

Rahandusministeeriumi kommentaar: Eelmise eurorühma järel lepiti kokku, et institutsioonid analüüsivad Kreeka võlakoormust tehniliselt. Praegu on laual erinevaid ettepanekuid, kuid pole tehtud ühtki otsust ja rahandusministrid pole seda veel arutanud. Eesti osalus ESMis ei muutu. Teoreetiliselt võiks mainitud võlgade ülesostmisega kasvada ESMi avatus Kreekaga seotud riskidele. ESMi omakapital on 700 miljardit eurot, Eesti osatähtsus sellest on 0,1847 protsenti.